Korfu saar 2026

Antud veebilehe eesmärgiks on pakkuda Korfu külastajatele kasulikku infot ja seeläbi muuta õigete valikute tegemine lihtsamaks.

Korfu on üks ilusamaid ja rohelisemaid Kreeka saari. Siin kohtab igal sammul oliivi- ja apelsinisalusid, mäed on kaetud männi- ning seedrimetsaga.

Korfu saar asub Vahemere selles osas, mida kutsutakse Joonia mereks.

Asustatud oli ta juba kiviajal, tõsi tol ajal oli ta mandri osa ja meri mis saart täna mandrist eraldab oli siis kõigest väike järv. Saareks sai ta alles peale jääaja lõppemisel toimunud liustike sulamisest põhjustatud merevee tõusu.

Praegu eraldab Korfut mandrist kitsas mereriba, mis on kohati alla 2km. Mandril kohe saare vastas asub osaliselt (põhjapool) Albaania ja allpool Kreeka riigi mandriosa.

Saare kreekapärane nimi on Kerkyra, mis tuleneb omakorda Vana – Kreeka mütoloogiast.

Nimelt elanud kunagi kusagil nümf nimega Corcyra, jõejumal Asopose tütar. Sellele saarele tõi ta aga peale huvitavaid seiklusi merejumal Poseidon, kes lisaks andis saarele tema uue asuka nime. Aja jooksul sai keelte segunemise tulemusena Corcyra-st Kerkyra.

Esimesteks saare arenenud asukateks võib nimetada foiniiklasi, kes saabusid siia arvatavasti 12 saj. e.m.a.

Peale seda perioodi on siin võimul olnud: Vana – Kreeka, Rooma, Ida – Rooma ehk Bütsantsi, Veneetsia, Sitsiilia, Prantsuse ja Inglise valitsejad. Uuesti sai Korfu saar Kreeka riigi osaks 1864 aastal.

Erinevalt ülejäänud Kreekast, mis on olnud Osmanite võimu all, on aga Korfu kogu ajaloo vältel püsinud ainult Euroopa mõjusfääris.

Ja seeläbi on antud saar ülejäänud Kreekast eristuv nii kultuuriliselt kui ka loomulikult arhitektuurilt.

Tegemist on üsna pisikese saarega, ta on ainult napilt suurem kui pool Hiiumaad. Korfu pindala on 592 km², Hiiumaal 989 km²

Sellegi poolest on siin tegevusi ja meelelahutust võrreldes kodumaise saarega oluliselt rohkem. Ka looduslikult on nad täiesti võrreldamatud, seda Korfu kasuks.

Saar on kaetud piisava teedevõrguga ning teed on enamasti heas korras ja südasuvel ka märkimisväärse liiklustihedusega. Rendiautoga mööda mägiteid sõites avanevad pea iga kurvi taga uued ja ootamatult ilusad vaated.

Korfu saare kõrgeim mägi on Pantokratoras, mis on pea kilomeetri kõrgune.

Suuremad Korfu linnad on Kérkyra, Kassiópi, Acharávi ja Lefkímmi.

Peamisteks “turistikateks” loetakse Gouvia, Dasia, Acharavi, Barbati ja Moraitika.

Kuni eelmise sajandi kuuekümnendateni valitses sel saarel suhteliselt kehv elatustase ja väljaränne oli suur. Põllumajandusega (peamiselt oliivikasvatus) ja kalapüügiga tegeleti ka sel ajal aktiivselt, aga elu oli ikka nagu ta oli.

Alles peale turismi kui teenimisallika avastamist hakkas Korful elu ülesmäge minema.

Kuurordeid kerkis nagu seeni pärast vihma ja raha hakkas saarele voolama.

Samas autentset kohalikku elu on ka praegu saarel omajagu näha, kalurikülad toimivad ja oliivikasvandused on eriti sisemaal väga levinud.

Praegu elavad põllumehed ja kalurid vägagi hästi – üks asi on igasugu vahvad eurotoetused, aga lisaks oliiviõli ja kala hinnad on võrreldes kunagiste aegadega tugevalt üles läinud.

Korfu kaart

Kaardi lähemaks uurimiseks vajuta ” Vaadake suuremat kaarti” ning kasuta + / – nuppe